Mõtteid siit ja sealt

Heihoo! Tegelikult olen tahtnud juba mitu päeva peas mõlgutanud mõtteid, et tahan kirjutada, aga ajaga on kuidagi kitsaks läinud. Nimelt on selja taga suur kolimine. Kummaline, et täpselt 28.juuni kolisime (nüüdseks siis eks) mehega, kasside ja kaladega majja ning 28.veebruar kolisin mina üksi koos kassidega välja. Mind valdavad nii segased tunded. Kohati on väga kodune olla täitsa enda korteris tagasi, teisest küljest on see nagu suur samm elus tagasi. Kuigi paljud ütleksid, et sul on ju vähemalt koht, kuhu minna, oma korter. Jah, nii see on, aga see kukkumine oli valus, väga valus. Kõik oli hästi, olin nii õnnelik, see oligi mu unistus, et elan 30 aastaselt linna ääres majas ning olen oma kaaslasega õnnelik. See täituski, aga purunes kiiremini kui keegi iial oleks osanud arvata. Mul oli võimalus jääda majja edasi. Vahel isegi naersin omaette, et läks külmaks ja lasi jalga. Oii, ma ei ole eluski nii palju lund lükanud, kütnud ei olnud varem vapsee üldse. Puuriitagi ladusin esimest kor