Floating

Täna käisin esimest korda väga põneval protseduuril nimega floating. Hõljusin 75min 35 kraadises magneesiumsooladega täidetud vees täiesti pimedas ja haudvaikuses.

Alguses tundus see päris hirmus, isegi et klaustrofoobiat tekitav, aga siis keha ja meel hakkasid vaikselt harjuma. Nii palju mõtteid siit ja sealt, aga ise püüdsin keskenduda negatiivsete tunnete minna laskmisele.

Eelkõige mõtlesin muidugi enda praeguse olukorra peale. Täna linna minnes tekkis mul tohutu ärevus, hingata oli raske, süda puperdas ja käed värisesid. Endamisi mõtlesin, kas see on allakäigutrepi järgmine aste, et sa ei taha enam kodust välja tulla?! Aga ei, ei, ma ei astu sellele astmele, ma ronin üles, ma suudan seda, mingi ärevus ei kontrolli mu tahtejõudu!

Siis ma seal hõljusin ja mõtlesin, miks ma lasin endal nii põhja langeda. Tegelikult ma ju tundsin, et käisin tööl 1% aku pealt, aga eestlaslik jonn on vist see, et lasen ikka edasi, küll ma hakkama saan, kannatan ära. Kuigi mul olid endal kõik märgid olemas, et kohe - kohe enam ei jaksa. Samuti andis keha märku, et STOP! Mul oli tekkinud kummaline allergia, mida sai seletada vaid sellega, et see on TÖÖSTRESS! 

Aga ikka lasin edasi kuniks tuli järgmine pauk kohast, mida oleks kõige vähem oodanud. Inimese poolt, keda olin õppinud aja jooksul usaldama, armastama, kes pakkus kindlustunnet, reetis mind. 

Tundsin, kuidas varisesin kokku, kogu mu füüsiline ja vaimne keha läks sassi. Kuidas küll, miks küll? Arvasin, et olin end nii tugevaks ehitanud, et miski ei võta enam jalgu alt, aga eksisin. Kuigi, nüüd, kui vaikselt hakkan toibuma, mõtlen, et see ongi ju elu, elu panebki meie tugevust aeg-ajalt proovile, saadab meie teele takistusi, et meid testida, kuidas me hakkame saame, kas me ikka suudame enda eest hoolt kanda. 

Enda vaim, enda kese, enda armastus peab olema nii suur ja tugev, et mitte ükski inimene, armastatu, töökaaslane, ülemus, lähedane, sugulane, naaber, tuttav või kes iganes ei saa seda mõjutada! Seal vees olles ma siis püüdsin anda inimestele, kes mulle on negatiivseid laineid saatnud, andeks. Soovisin võtta tagasi enda hingeosakesed, mida olin enda armastatule ehk liiga palju andnud. Muidugi ei õnnestu see paugu pealt, aga ma tean, et liigun selles suunas ja varsti olen taas õnnelik ja iseseisev noor naine! 

Ja kui alguses tundus, et 75 minutit lihtsalt vees hõljuda, on terve igavik, siis tegelikult läks see aeg väga kiiresti. Igal juhul ma soovitan seda protseduuri väga, kui tunned, et oled endaga ummikus ning ei tea, kuidas edasi...